31.juulist kuni 5.augustini 2018 viibis LendTeater Eestit esindades rahvusvahelisel Põhjamaade harrastusteatrite festivalil NEATA. Seekordne festival toimus Leedus Anykšćiai´s – imearmas roheline linnake, kus meid väga hästi vastu võeti. Tänu ja kummardus korraldajatele, kes tegid kõik võimaliku, et festivalist osavõtjad end igati mugavalt tunneksid.
Äärmiselt tore oli kohata tuttavaid eelmisest NEATA festivalist Fääri Saartel – nii mõnigi tuli ligi ja mäletas meie tookordset esinemist ning tunnustas seda veel nüüdki tagantjärele. Toonane NEATA oli omaloominguliste lühilavastuste festival ning siis mängisime lähisuhtevägivallateemalist lühinäidendit “Ema”.
Mina ise eriti linnaga tutvuda ei jõudnud, sest aeg oli korraldajate poolt piisavalt põhjalikult ära organiseeritud, aga see-eest oli meiega kaasas Urmas, kes kasutas varahommikusi jahedamaid tunde – siis, kui meie veel öisest festivaliklubist välja magasime -, et tutvuda linna vaatamisväärsustega ja paremini tundma õppida, kus viibime. Urmase loal jagan linki tema fotodega reisist.
LendTeater esindas Eestit lavastusega “Toatüdrukud” (lavastaja Ain Saviauk, näitlejannad Anne-Mai Tevahi ja Tess Pauskar). Huvitav oli see, et ka Rootsi astus üles “Toatüdrukutega” – NEATA presidendi Kristiina Oomeri sõnul juhtub haruharva, et NEATA festivalil astuvad üles kaks truppi sama näidendiga.
Meie lavastused olid nii erinevad kui veel võimalik ette kujutada ja see oli ainult kasuks – nii oli publikul võimalik näha kahte kardinaalselt erinevat tõlgendust, erinevat visuaali, erinevaid rollilahendusi ja näitlejatemängu.
Väga palju kiideti meie professionaalsel tasemel lavastust ning vapustavalt mõjuvaid näitlejatöid – meie näitlejannad said palju tunnustust oma esinemise eest.
Mulle endale meeldis Leedu trupi esituses “Hamlet”, mis oli kohe esimesel päeval ja jättis vapustava mulje – ka nii on võimalik “Hamletit” lavastada ja mängida! See oli superelamus – sõnadeta ja arlekiinivõtmes lavastatud – võimas!
Teisena avaldas muljet Fääri Saarte näitetrupp fantastilise lavastusega, kus oli nii muusikat kui draamat. Lauljanna esitas oma laule väga professionaalselt – oli lihtne süžee, kuid väga hästi väljamängitud karakterid, tugevad näitlejatööd ja muljeterohke lavastus.
Kolmas vaieldamatu lemmik oli UK näitetrupp Tšehhovi “Karu”´ga – taas äärmiselt professionaalselt esitatud ja jättis emotsionaalselt tugeva jälje. “Karu” on erinevatel festivalidel varasematel aastatel väga palju mängitud ning olen näinud üsnagi erinevaid lavastusi, aga see oli vaieldamatult parim, mida ma kunagi näinud olen! Väga täpselt välja mängitud karakterid, täpsus pisimateski nüanssides – võimas vene klassika inglise vürtsikas kastmes!
Festivalil ei ole tõlget ning pole nõuet esineda rahvusvaheliselt arusaadavas keeles – kõigi riikide esindajad võisid kõnelda omas keeles ning see oli väga hea, sest omas keeles mängimine ei tekita näitlejatele pinget, vaid nad saavad anda edasi ehedaid emotsioone.
Vaataja, kes ei saa aru keelest, lülitab sisse teised meeled ja vaatab lavastust hoopis teise pilguga. Muidugi läks paljugi kaduma keelebarjääri tõttu ja mitmed nüansid ei jõudnud seetõttu kohale, kuid üldiselt võis paljugi aru saada ja aduda ka keelt mõistmata, tuli olla lihtsalt kogu aeg täie pingega kohal ja kaasas.
Tõsi, osad trupid kasutasid nii oma keelt kui inglise keelt – see oli nende valik.
Lavastustest põhjalikuma ülevaate saab lugeda siit – jagan seda Urmase lahkel loal. Oleme tänulikud, et Urmas meiega kaasas oli ja oma muljeid jagas – mina ise poleks kindlasti jõudnud kõigist lavastustest lühikestki kokkuvõtet teha. Jäädvustasin festivali vaid piltide ja videotena, kuid loodetavasti jagatakse meiega ka korraldajate poolt tehtud kvaliteetseid fotosid lavastustest – siis saan ka siin vastavat linki jagada.
NEATA festivalidel ei ole žüriid, kes otsustaks, milline lavastus on parim ning mingeid pingeridasid ei tehta, vaid igal päeval andsid erinevate maade lavastajad tagasisidet eelmisel päeval nähtud etendustele.
Samuti olid korraldatud nn. laboratooriumid, kus iga riiki esindav teatritrupp sai tutvustada oma töömetoodikaid, rääkida sellest, kuidas kujuneb nende trupp, kui palju neid on, kus ja kui palju saavad nad proove teha, näidata erinevaid näitlejatehnikaid, mida nad igapäevases töös kasutavad. Ollakse mures, et vaatajaid on vähe, noort järelkasvu ei tule peale, pole ruume proovide etgemiseks ja rent on kallis, sageli tuuakse välja üks-kaks lavastust aastas, puudub riigipoolne toetus. Jah, tõsi, ka sellel festivalil võis näha üsna erineva tasemega truppe ja näitlejaid.
Võisime tõdeda, et LendTeater on küllaltki heas seisus, sest meil on maja, kus teha proove ja anda etendusi, meil Eestis on kultuurkapitali projektitoetused, omavalitsuste tegevus- ja projektitoetused, meil LendTeatris tuleb aina uusi ja andekaid näitlejaid juurde, teeme koostööd professionaalsete lavastajate ja näitlejatega – patt oleks nuriseda!
Oleme väga tänulikud Eesti Harrastusteatrite Liidule võimaluse eest osaleda NEATA festivalil – taas imeline kogemus ja vaimustavad kohtumised – aitäh! Saime kutseid festivalidele Lätisse ja Moskvasse – loodame, et ees ootab veel uusi ja põnevaid kogemusi-kohtumisi.
Siin meie “Toatüdrukute” trupp: Anne-Mai Tevahi, Ain Saviauk ja Tess Pauskar.
