Nõndaks – LendTeater oli taas esindatud ka Naval Mulgi Kultuuri Festivalil ja sedapuhku on teatrinädal Naval läbi. Kena aeg ilma arvutimaailmata, ilma televiisori ja muude kommunikatsiooni- ja meediavahenditeta. Ei mingeid uudiseid maailma kriisikolletest – ja mul on rõõm teatada, et ma ei tundnud nende järele ka mingit igatsust. 🙂
Naval peeti 11. korda kolmepäevast Mulgi Kultuuri Festivali ning meie jaoks tähendab see nädalast teatrilaagrit, proove hommikust õhtuni, toiduga poputamist kolm korda päevas, tohutul hulgas sääse-ja parmutõrjevahendit, sauna ja tiiki ning vanu ja uusi tuttavaid.
Selle aasta lavastus oli “Riia linna advokaat”, mis kõneles Mulgimaa Leeli talu peremehe Hans Sootsi ning tema suure pere elu ja saatus. Nava Laval esitatavad näidendid on alati kirjutatud tõeste dokumentide, kirjalike allikate ja/või peakangelase lähedaste mälestuste põhjal, ja ikka on tegemist Mulgimaa inimestega.
Seekord siis Hans Soots – põllumees, jurist, advokaat, suure pere isa, lehetoimetaja, Leeli suurtalu peremees. Praegu toimetab Leeli talus Hansu pojapoeg Toomas Soots, kes on Leelist teinud vaatamisväärse talu. Suur elamus oli käia ka ise Leeli talus, kus peremees Toomas Soots ja tema kaunis abikaasa Joyce meid võõrustasid – tõeline kunstitalu! Millised ekspositsioonid Toomase isa Lembit Sootsi poolt maalitud töödest, millise kunstimaitsega eksponeeritud – see jättis sügava mulje.
Kolmepäevasesse festivali ei mahu mitte ainult valmiva lavastuse etendused kolmel päeval, vaid ka rohkelt muud kultuurilist meelelahutust ja elamusi. Sel korral mängis reedel Ruhja Puhkpilliorkester ning südame tegi soojaks, kuidas lätlannast laulja Liga Silina esitas Urmas Alenderi poolt tuntuks lauldud laulu “Eesti muld ja eesti süda” – tema olnud seda kunagi kuulnud, talle väga meeldinud see laul ja kui ta jõudis Urmas Alenderini ja tema saatuselooni, siis läinud see talle väga hinge. Minulgi tõusis klomp kurku ja värinad jooksid üle ihu, kui läti naine laulis eesti keeles meile nii armast laulu – minu jaoks kõlab see kui hümn eestlusele ja eesti rahvale. See oli väga ilus ja emotsionaalne hetk.
Laupäeval oli rahvatantsuetendus “Seitse mulki”, mille erilised pärlid olid muidugi noored tantsijad – nii hoogsaid tantse polnud ma ammu näinud! Vaimustav elamus! 🙂
Pühapäevane päev tõi kaasa lasteetenduse “Kasulik ja kahjulik”, loeti Jaak Kõdari luulet ning leidis aset selleaastase klassikatähe Sten Heinoja klaverikontsert. Mul oli kahju, et ma ei saanud teda lõpuni kuulata, sest pidin tegema ettevalmistusi enda etenduseks, aga see, mida kuulsin, oli võrratu! 🙂
Seekordne aasta oli eriline ka selle poolest, et meie lavastuses tegid kaasa lätlannad Zanda Mežina ja Laura Priedite Ruhja Amatöörteatrist – see oli ka tore kogemus nii neile kui meile. 🙂 Publuikus igatahes tekitas lätikeelne kõne kohe elevust! Ja loomulikult Hansu koolikaaslase Augusti lätlannast abikaasa Ieva – selle pärli noppis publik kohe üles! 🙂
Samuti noormehed Hugo Treffneri Gümnaasiumist – jälle vahvad poisid! Mis teha – pole Lillis noormehi, kõik on suureks kasvanud, lailai lennanud, ja nii tuleb poisse kaugemalt tuua. 🙂
Augusti osatäitja Richard Annilo paistis eriti silma, aga teisedki ei jäänud palju alla. Oli neidki publiku hulgas, kes ütlesid, et sel aastal on kõige paremad noored trupis! 🙂
Publik võttis kõik kolm etendust hästi vastu, eriti kiideti peaosatäitjat Jass Kalev Mäe’d, kes mängis Hans Sootsi nii nooremas kui vanemas eas usutavalt. Aga ka kõik teised noored olid tublid, vanad muidugi ka! 🙂
Kas järgmisel aastal Nava lava tuleb või mis vormis ta tuleb, seda veel ei tea. Elame – näeme. Aga see on alati üks ilusamaid nädalaid suvel – teatrilaager Naval.
Saan siia lisada ka meediakajastusi Nava Laval toimunust – artiklid pärinevad Viljandimaa ajalehest SAKALA (digiversioonist).
Avaldatud 21.05.2016 kell 00:00
Sel suvel jutustatakse ühe tubli Mulgi mehe lugu
Oma talus suvist mulgi kultuuri festivali korraldav Jaak Kõdar nendib paratamatust: tema ise jääb järjest vanemaks ja Lilli küla elanike arv kahaneb, nii et jõudu mitmepäevast pidu korraldada jääb üha napimaks.
Foto: Elmo Riig
Nava talu peremehe Jaak Kõdari innukal eestvedamisel tuleb ka sel suvel mulgi kultuuri festival Nava Lava. Kas viimast korda? Loodetavasti mitte.
Jaak Kõdar, mullu tähistas Nava Lava kümne aasta juubelit. Kas jätkate raugematu hooga?
Raugematu hooga ei ole võimalik jätkata, sest kõik muutub: ise saad vanemaks, tervis läheb kehvemaks, inimesi Lilli külas jääb vähemaks. Ei ole nagu iseennast ja ei ole teisi ka, kellega kõike teha.
Elame põhimõtte järgi «üks päev (antud juhul küll üks aasta) korraga». Asi pole selles, et ei taha või ei oska, aga vaja on jõudu ja vastupidavust. Neid napib. Siiski tuleb asjade käiku vaadata optimistlikult ja paratamatust võttagi nii, et see on paratamatus.
Sel aastal festival tuleb.
Mis on tänavune peateema?
Meil on alati kavas üks näitemäng. Inimesed tulevadki põhiliselt selle pärast kohale. Peateema on ikka Mulgimaa, selle inimesed või midagi olulist, mis on seotud Mulgimaaga.
Möödunud aastal mängisime näidendit Siberisse küüditatud Anna Sootsi reisist koju tagasi läbi Venemaa. Tänavu on näidendi pealkiri «Riia linna advokaat». See räägib Anna Sootsi mehest Hans Sootsist, kes oli pärit Soe talust, mis asub Lillist kahe kilomeetri kaugusel. Peres oli 11 last, kellest neli suri tiisikusse. Hans ise vandus samuti sellele tõvele alla, aga hiljem, viiekümneselt.
Hans Soots oli üks nendest, kes õppisid Treffneri gümnaasiumis nagu Tammsaare: öösel töötas ja teenis raha, päeval õppis. Pärast ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist sai ta kohe advokaadikoha Riias ja kolis 1911. aastal sinna. Ära tuli 1915. aastal, kui hakkas maailmasõda.
Hans Soots ostis Mulgimaale Leeli talu. Kerenski valitsuse ajal oli ta pool aastat Pärnu maakonna komissar. Lahkus, kui Venemaal võim muutus.
1911.–1921. aastani oli Hans Soots Tallinnas Kaitseliidu ülema juriskonsult. 1921. aastal valiti ta riigikogusse, aga sealt tuli ta mõne kuu pärast ära, öeldes, et see ei ole tõsine töökoht ja parem läheb ta oma tallu maad kündma.
Pärast seda oli Hans Soots elu lõpuni Viljandis vandeadvokaat. Ta asutas kirjastuse Oma Maa, andis välja samanimelist ajalehte ja oli selle peatoimetaja oma surmani 1937. aastal. 1940. aastal panid venelased lehe kinni.
Hans Sootsi peres oli kümme last, kellest seitse kasvas suureks. Üks poegadest oli hilisem Leeli talu peremees, kunstnik Lembit Soots. Üks tütardest oli minu ema.
Ma ei kirjutanud seda näidendit sellepärast, et tegemist on minu vanaisaga. Arvan, et see mees väärib meenutamist. Ja kui mina seda nüüd ei tee, ei tee seda mitte keegi mitte kunagi.
Kes lavastuses mängivad?
Mängivad Luule Komissarov, Raivo Adlas, Riho Rosberg, Iivi Lepik. On ka andekaid isetegevuslasi: Aire Pajur ja teised. Lavastab Silvia Soro.
Nava Laval on alati kõlanud muusika.
Meil on tõepoolest alati kontsert või mitu. Seekord mängib «Klassikatähtede» võitja, pianist Sten Heinoja. Kuuleme Beethoveni «Kuupaistesonaati», Liszti rapsoodiat ja Lepo Sumera pala, mille pealkirja ma paraku ei oska praegu öelda.
Muusikat teeb heatasemeline Ruhja puhkpilliorkester sealtsamast Läti piiri tagant.
Kavas on ka rahvatantsuetendus. Olen kunagi kirjutanud luuletuse «Seitse mulki», mis räägib sellest, kuidas seitse mulki ei taha olla ühes reas ja seisavad lõpuks igaüks omaette. Sellele jõudis muusika kirjutada Hans Hindpere. Kõik, nii tekst kui muusika, oli juba tükk aega olemas. Nüüd andsin need tuntud rahvatantsujuhi Anneli Arraste kätte, et ta looks sellest rahvatantsuetenduse. Töö juba käib. Usun, et see õnnestub.
Igal aastal olete teinud midagi ka lastele.
Mängime näidendit minu hundi ja rebase sarjast. See on õpetlik lastelavastus «Kasulik ja kahjulik». Oleme seda paar korda varem ka mänginud ja lastele on etendus meeldinud.
Aastavahetusel ilmus minu «Pupsik. Laste mõtlemise ja male raamat», mis hakkab kauplustest juba otsa saama. See ei ole maleõpik. Seal on 300 küsimust ja mõistatust, millele vastates lapsed saavad ennast arendada. Ta sisaldab küll male põhimõtteid, mitte aga otsest mänguõpetust.
Sellest tuli jumalikult ilus trükis, kunstnik Jaan Tammsaare üks ilusamaid raamatuid. Festivali aegu on see müügil.
Kas sel suvel toimub midagi, mida varem pole olnud?
Naval on palju Heiki Kongi puuskulptuure. Nüüd on tal valminud suurtest männipakkudest tehtud tugitoolid, üks Lembit Eelmäe, teine Arvo Raimo nimeline. Need on kaks kuulsat näitlejat, kes mõlemad on Naval mänginud. Tahame neid mälestada ja austada.
Tiina Sarv, reporter
Avaldatud 23.07.2016 kell 00:00
Nava Lava näitab advokaadi elu
Nava Lava festivali on Jaak Kõdar korraldanud juba alates 2006. aastast.
Foto: Elmo Riig
Eile alanud Nava Lava festival pakub publikule elamusi ka täna ja homme.
Igal aastal pakub festival huvilistele ühe lavastuse ja klassikalise muusika kontserte. Sel korral saab vaadata lugu «Riia linna advokaat». See räägib Hans Sootsist, kes oli pärit Soe talust, mis asub Lillist kahe kilomeetri kaugusel.
Hans Soots oli üks nendest, kes õppis Treffneri gümnaasiumis nagu Anton Hansen Tammsaare: öösel töötas ja teenis raha, päeval õppis. Pärast ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist sai ta kohe advokaadikoha Riias ja kolis 1911. aastal sinna. Ära tuli ta sealt 1915. aastal, kui oli alanud maailmasõda. Siis ostis ta Mulgimaale Leeli talu. Ta asutas kirjastuse Oma Maa, andis välja samanimelist ajalehte ning oli selle peatoimetaja oma surmani 1937. aastal.
Jaak Kõdari näidendi on lavastanud Silvia Soro, mängivad Luule Komissarov, Raivo Adlas, Riho Rosberg, Iivi Lepik. Kaasa löövad ka andekad isetegevuslased.
Eile esietendunud näidendit mängitakse täna algusega kell 18 ja viimane etendus algab pühapäeval kell 16.
Klassikalist muusikat esitab Nava Lavale toodud klaveril «Klassikatähtede» saate võitja, pianist Sten Heinoja. Ta mängib Beethoveni «Kuupaistesonaati», Liszti rapsoodiat ja Lepo Sumera pala «1981».
Muusikat teeb ka Ruhja puhkpilliorkester sealtsamast Läti piiri tagant, samuti on kavas rahvatantsuetendus.
Pühapäeval kell 13 algab festivali lastelavastus «Kasulik ja kahjulik».
Nava Lava festival on osa mulgi kultuuri festivalist.
Sakala
Avaldatud 24.07.2016 kell 09:54
Nava Laval näeb killukest korrastatud ajaloost
Nava Lava
Täna Karksi vallas Lilli külas Mulgi kultuuri festivalil Nava Lava viimast korda etendamisele tulev näidend “Riia linna advokaat” tõi eile kokku hulga inimesi.
“Riia linna advokaat” räägib loo Hans Sootsist, kes oli pärit Lillist kahe kilomeetri kauguselt Soe talust.
Hans Soots oli üks nendest, kes käis Treffneri gümnaasiumis nagu Anton Hansen Tammsaare: öösel töötas ja teenis raha, päeval õppis. Pärast ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist sai ta kohe advokaadikoha Riias. Elu tõi ta aga lõpuks Mulgimaale. Missugune oli Sootsi saatus, selgub etendust vaadates.
Näidendi autor on Hans Sootsi lapselaps, Nava talu peremees ja festivali korraldaja Jaak Kõdar. Eile enne selle teistkordset ettekandmist nentis ta, et reedel oli publiku vastuvõtt hea. Nägu üks näitlejatest Raivo Adlas oli sõnastanud: hindele viis, ilma plussi ja miinuseta.
“See ei ole niisugune näidend, mis lööb kõik pea peale,” lausus Kõdar. “See on rahulik, stiilne ja hea lavakujundusega.”
Lavastaja on Silvia Soro. Mängivad Luule Komissarov, Raivo Adlas, Riho Rosberg, Iivi Lepik ning hulk andekaid isetegevuslasi.
Nava Lava festival, mis tänavu saab teoks 11. korda, on inspireeritud kodukandi ümbrusest ja sealsetest lugudest. Näidendid selle tarvis kirjutatakse alati ise, lavastatakse ainult algupärandeid ja mängitakse ainult mulgi keeles. Näidendid kajastavad Mulgimaal elanud ja tuntuks saanud inimeste elu.
Jaak Kõdar on öelnud, et kui me unustame täna sellised inimesed nagu Hans Soots, siis homme pole neist jälgegi.
“Ajalugu, mis vajaks korrastamist, on meie ümber väga palju,” rääkis ta eile ning lisas, et kui kes tahes teine hakkaks põhjalikumalt oma suguvõsa lugu uurima, leiaks ta tõenäoliselt sama tublisid inimesi, nagu oli Hans Soots.
Eile tuli kaks tundi enne etendust Nava Laval esmaettekandele Anneli Arraste Jaak Kõdari luuletuse “Seitse mulki” põhjal loodud samanimeline rahvatantsuetendus. Muusika on sellele kirjutanud Hans Hindpere.
Festivali tänane kava on veel tihedam. Kõigepealt näeb lasteetendust “Kasulik ja kahjulik” ning seejärel Nava talu luulekava. Enne etendust saab nautida klassikatäht Sten Heinoja klaveritundi.
FOTOGALERII
Valdo Ots, fotograaf
Karl-Eduard Salumäe, Sakala arvamustoimetaja
Nava Lava festival võlus osalejat ennastki
Karl-Eduard Salumäe
«See pilt, mis mulle kohapeal avanes, oli lihtsalt vapustav,» ütles pianist ja ETV saatesarja «Klassikatähed 2016» võitja Sten Heinoja eile, päev pärast Nava Lava festivalil esinemist. «Ma ei oleks osanud kunagi midagi niisugust oodata.»
Mulgi kultuuri festivali Nava Lava viimasel päeval enne etendust «Riia linna advokaat» tunniajase klaverikontserdi andnud Heinoja ei teadnud oma sõnul veel mõned päevad tagasi, kuhu ta täpselt esinema läheb. Aimduse, et Nava talus toimuv on midagi teistsugust, sai ta siis, kui ta kaks päeva enne festivali pianist Mihkel Polli kohtas ja mainis, kuhu on minemas. «Tema ütles: «Oh! Sa lähed Nava tallu või? Seal on nii tore!»»
Laupäeval sõitiski Heinoja Tallinnast Läti piiri äärde Lilli külla ja sattus vaimustusse. Pärast «Riia linna advokaadi» nägemist helistas ta oma vanematele ja kutsus nemadki pealinnast seda vaatama. Etteruttavalt olgu öeldud, et nad tulidki pühapäeval ja Heinoja kinnitusel meeldis nähtu neile väga.
«Kuupaistesonaat» küünis
Noort klassikatähte võlus ka Nava talu küün, kus ta pühapäeval eakal pianiinol kontserdi andis. Ja kohe sedavõrd, et ta otsustas öö vastu pühapäeva sealsamas vanas taluvoodis magada.
«See oli minu jaoks esimene kord sellises kohas mängida ja ilmselt oli see ka esimene kord nii vanal klaveril mängida,» kõneles pianist.
Küün tuli inimesi paksult täis ning samal hommikul häälestatud pill pidas vastu.
«Mulle jäi mulje, et kõik inimesed, kes olid tulnud kontserti kuulama, olid tõelised muusikafännid,» kiitis Heinoja publikut. «Inimesed kuulasid ja neid väga huvitas.»
Nava Lava festivali korraldaja, Nava talu peremees Jaak Kõdar ütles küüni kohta, et ilmselt on see Eestis ainus omataoline, kus on mängitud Ludwig van Beethoveni «Kuupaistesonaati». Sten Heinoja kandis ette aga ka teiste maailmakuulsate heliloojate, näiteks Ferenc Liszti loomingut.
Sellisel kujul viimast korda
«Nüüd, tagantjärele olen ma väga rahul. Ette ei osanud ma midagi arvata,» rääkis Jaak Kõdar festivalist eile.
Ta märkis, et rahvast oli palju ja tõenäoliselt tegid nad publikurekordi. «Aga nii see peabki käima. Juba paarikümne inimese lisandumine annab selgesti tunda.»
Kõdar nentis, et vähemalt senise tagasiside põhjal Nava talus nähtu ja kuuldu inimestele meeldis. Oma sõnul lausa ülivõrdes hinnanguid oli ta kuulnud Anneli Arraste loodud rahvatantsuetenduse kohta. See valmis Kõdari enda luuletuse «Seitse mulki» põhjal ja sellele jõudis muusika kirjutada nüüdseks manala teed läinud Hans Hindpere.
Jaak Kõdari vanaisast Hans Sootsist kõnelevat näitemängu «Riia linna advokaat», mille on kirjutanud Jaak Kõdar ja Silvia Soro ning mida kanti ette kolmepäevase festivali igal päeval, täiendasid lisaks laupäevasele tantsuetendusele ja pühapäevasele klaveritunnile teisedki tegevused ja ülesastumised. Pühapäeval mängiti Kõdari kirjutatud lastelavastust «Kasulik ja kahjulik» ning Karl Martin Sinijärve juhendamisel sai teoks luulelaager.
Nagu Jaak Kõdar ütles, valmistavad talle festivaliga seoses heameelt mitu asja. Näiteks sellel festivalil pikka aega kaasa löönud näitlejate Lembit Eelmäe ja Arvo Raimo mälestuseks tänavu valmis saanud istepingid või siis elukutseliste näitlejate ja andekate isetegevuslaste võrdselt hea tase. Rõõmu teeb Kõdarile ka see, et tublisid noori kaasalööjaid on alati olnud ja juurdegi tulnud.
Festivali lõpusõnas ütles Jaak Kõdar, et tänavu sai see üritus teoks 11. ja oma senisel kujul viimast korda. Plaanitav muudatus puudutab samuti noori. Nimelt kavandab Kõdar edaspidi festivalil põhitähelepanu pöörata just nendele. Materjali lastenäidendite lavastamiseks on enam kui küll, sest ta on kirjutanud hulga hundi- ja rebasejuturaamatuid.
LISATUD PILDID PÄRINEVAD NII PROOVIDEST KUI ETENDUSTELT.
PILTE TEGID INGA KALDVEE, AGE JONASSON JA AJALEHE SAKALA FOTOGRAAF VALDO OTS.
