Monomaania 2023 on valmis vastu võtma külalisi Eestist ja kaugemalt – teatrihuvilisele publikule on “maiuspalu” seinast seina! 😉

Kalev Pärn Rae Rahvateatrist astub publiku ette humoorika lühilavastusega “Kalal” – saab kõhutäie naerda ning lavastus pälvis märtsis Kiili Rahvamajas toimunud lühilavastuste festivalil “Loomelend” parima lavastuse preemia.

  Rae Rahvateater – juhendaja Kalev Pärn.

Muide, Kalev ise on ka pildil täitsa olemas – mõista, mõista, kes neist on Kalev Pärn! 😉

Reedel astub teise esinejana üles Anu Korela, kes on LendTeatris aastaid tagasi mitmes lavastuses üles astunud, mitmeid näitlejapreemiaid võitnud, vahepeal Austraalias õppinud ning praegu tagasi Eestis – seekord meie ette tulemas omaloomingulise näidendiga.

Teater SEKAM (tegutseb aastast 2021) astub seekordsel festivalil üles lausa kolme lavastusega ning reedel saame näha neist kahte. Esimesena astub üles Kelian Järv lavastusega “Elutõed II”, mille on kirja pannud Annely R. Kallo, lavastaja, kunstnik ja näitleja Kelian Järv. Lugu räägib noorest neiust, kes oli valel ajal vales kohas ning edasine elu on sellest mõjutatud.

  Kelian Järv

Kelian endast: “Olen 20.a noor neiu Tallinnast. Näitlemispisiku sain alates 5ndast klassist. Näitlemist harrastan selle tõttu, et see on vägagi vahelduv eriala.”

Teine SEKAM´i  lavastus kannab pealkirja “Lõhn” – taas Annely R. Kallo sulest ning sedapuhku esitab loo ka Annely Kallo ise. Lavastajatena astuvad üles Maarja Minlibajeva ja Annely R.Kallo.

Lõhnad ümbritsevad meid sünnist surmani, püsides vahel kauem kui mälu ise. Lavastuse keskmes on sadadest aroomidest ümbritsetud naine, kelle jaoks kõik need lõhnad on kirg, hobi ja töö, kuid kes ühel päeval kohtab seda, kelle lõhn tal enam meelest ei lähe. Kui inimene on inimesele hunt, siis kes on inimesele libahunt?

Annely R.Kallo on esinenud aastast 2020, see on tema 4. etendus, lisaks tegutseb ta õpetaja ja tekstide kirjutajana. Näitetrupp SEKAM kasvas välja Tallinna teeninduskooli vilistlastest aastal 2021, kui lisandus huvilisi mujalt.

  Annely R. Kallo

Reedel on laval ka Margus Mankin Suure-Jaani näitetrupist “Tegeltkah” ning tema esituses näeme-kuuleme A. Tšehhovi kirjutatud lugu “Loeng tubaka kahjulikkusest”. Ehkki pealkiri viitaks justkui tervisealasele loengule, on tegemist siiski pisut teistlaadi sisekaemusega. 🙂

Margus Mankin on teatrimaastikul tuntud tegija – alates 1995. aastast, mil talle ühes näidendis rolli pakuti, on ta näitlemise juurde jäänudki. Ja mitte ainult – ta veab ka Suure-jaani näitetruppi “Tegeltkah”, tuues lavale igal aastal ühe või kaks uut lavastust.

  Margus Mankin

Laupäeva hommikul alustab Romero Tamre, kes on kirjutanud ja lavastanud varju-nukuetenduse “Sõber”, mis jutustab südamliku loo üksikust koerast nimega Bosse. Bosse otsustab asuda rännakule, et leida endale tõeline sõber, kes hoolitseks tema eest ja mängiks temaga. Bosse kohtab oma teel igasuguseid veidraid tegelasi. Lavastus kannab endas sõnumit sõprusest ja selle olulisusest.

Lavastus on sobilik lasteaia- ja algkoolilastele.

Romero Tamre annab nuku- ja varjuteatrietendusi põhiliselt lasteaedades.

Teater SEKAM mängib laupäeval lavastust “Nimi mu peas” – autor, näitleja ja kunstnik on Angela Maiste, lavastajad Angela Maiste ja Annely R. Kallo.

Mis juhtub, kui minevik ära peita? Kas inimesel on võimalik elada, kui tal mälestusi ei ole? Selline on Maija elu, iga päev, aastast aastasse – kuidas ta sellega toime tuleb ja mis juhtus?

Angela Maiste on näidelnud kolm aastat, ja see on tema teine näidend, mis on jõudnud lavale. Monomaanial on esietendus.

  Angela Maiste

Kahjuks ei saa meid külastada  Teater ARTYS Leedust lavastusega “Jasek”, ehkki algselt olid nad osalejate nimestikus. Loodame, et kohtume Teater ARTYS´ega edaspidi!

Salme Teater Tallinnast osaleb festivalil M. Lermontovi poeemil põhineva lavalooga “Deemon”, mis on värvikas luuleline lugu armastusest, heast ja kurjast, maailma vabadusest.

Lavastaja ja kunstnik on Mari Rostfeldt, näitlejana on laval Chris Kuningas. Chris Kuningas on tegutsenud Salme Teatris alates 2018. aastast Härmo Saarmi, Jaanus Nuutre, Kristo Viidingu jt juhendamisel. Lisaks on Chris osalenud Elina Reinoldi Jaama Draamastuudios. Igapäevasel toimetab Chris Eesti Draamateatri lavatagustes. “Deemon” on Chrisi neljas lavastusprojekt.

  Chris Kuningas

TeaterEST on värske trupp, loodud pisut vähem kui aasta eest Soomes Espoos. Mängitakse eesti keeles, enamasti ka eestimaist repertuaari, eeskätt omakeelsetele inimestele Soomes.  TeaterEST on nüüd ka Eesti Harrastusteatrite Liidu liige ning osales märtsis toimunud lühilavastuste festivalil Kiilis, nüüd on tulemas Elvasse Monomaaniale Andrus Kivirähki lugudega “Kuus monoloogi raha asjus”.

Kuus erinevat persooni räägivad rahast, ausalt, ilma ilustamata, igaüks oma vaatevinklist. Lavastaja Rein Kübarsepp.

Kui mu mälu mind ei peta, pole ükski Monomaania möödunud ilma saarlasteta – ja tavaliselt on nad ka auhinnad koju viinud. Mu meelest on Saaremaa üks tihedaimalt vägevate harrastusteatritega asustatud paik Eestimaal ja iga kord on nad kõigil festivalidel arvukalt esindatud. Praegu on saarlastel väga rasked ajad seoses sealse kultuurielu absurdsete ümberkorraldustega – KULTUUR ei ole enam Eestimaal oluline?! – ja miski pole enam endine. Siiski on Saaremaalt tulemas Thule Teater, mis on loodud kolm aastat tagasi Katrin Paju ja Rauno Rahneli poolt ning mis igal aastal vähemalt ühe lavastuse rahva ette toob. Ja kui Saaremaal tehakse teatrit, siis on seal sageli Väino Uibo käsi mängus – nii seegi kord! Thule Teater astub lavale Väino Uibo kirjutatud ja lavastatud monoloogiga “Hõissa, pulmad!”, näitlejana on meie ees Katrin Paju.

Seasaare Teater osaleb festivalil J. Cocteau näidendiga “Inimese hääl”, kus laval on meie ees Reet Raudsepp.

Tekst on kirjutatud 100 aastat tagasi ning on ajaproovile hästi vastu pidanud, seda on lavastatud 2020.a. Tallinna Linnateatris (mängis Evelin Võigemast),  ning filmimaailmas tegi 2020.a. sellest viimati oma versiooni hispaania režissöör Pedro Almodóvar.

Lugu ise on pealtnäha lihtne – mahajäetud naine vestlemas viimast korda telefonitsi oma ekskallimaga. Naine üritab oma tundelaviini ja hirmutava üksildusega hakkama saada ning selle keskel ellu jääda.

  Reet Raudsepp

Valka Linnateater on Monomaanial ka varem esinenud – selgi kord on nad esindatud! – sedapuhku lavastusega “Tahan minna Pariisi”. Autor Mihhail Veller, lavastaja Aivars Ikselis, laval näitlejana Vilis Danilovs.

Etendus unistusest, mis igaühel on oma. Lavastus räägib vajadusest unistada, isegi kui tee unistuse täitumiseni on pikk ja raske.

  Vilis Danilovs

Leedust on festivalil ka Vilniuse Kultuurikeskuse näitetrupp “Elementorius” lavastusega “Kontsert number 1”. Näidend põhineb Jurga Ivanauskaitė novellil ning lavastaja on Eglė Storpirštienė, laval on näitlejanna Saulė Sergedaitė.

LendTeatrit esindab Airé Pajur lavastusega “Kirjad emale” – selle rolli eest pälvis Airé Pajur Tartumaa ja Jõgevamaa harrastusteatrite festivalil ElwaFest 2022 oktoobrikuus festivali parima naisnäitleja preemia.

Me kõik tuleme oma lapsepõlvest ja järgime lapsepõlves nähtud ja kogetud käitumismustreid kogu järgneva elu. Teismelisena on meie arusaam ja hinnangud vanematest väga erinevad sellest, kuidas mõistame oma vanemaid ise vanas eas olles. 

  Airé Pajur

Tanja Lääts on LendTeatri mitmetes lavastustes kaasa löönud ja on meie seltskonnas tuntud väga hea jutuvestjana – kui tema oma juhtumistest räägib, siis naeravad kõik end ribadeks – ta oskab lihtsalt nii naljakalt kõnelda ka pealtnäha tavalistest seikadest! Kuigi Tanja on veendunud, et ta pole eriline kirjaneitsi, siis ei vasta see sugugi tõele – tegelikult on Tanja oma lood kõik kirja pannud ning seekord saame teda näha laval stand up-stiilis lustimas.

  Tanja Lääts

Merili Viks on noor naine, kelle unistus on olla näitleja. LendTeatris mängis ta lavastuses “Ühesugune õnn” suurepärase rolli – kellel õnnestus teda näha Amaliana, sai selles ise veenduda. Seekord Monomaanial astub ta üles enda poolt kirjutatud monoloogiga “Aga mis see armastus õieti on?” – see on osa ühe noore neiu nägemusest armastusest. Armastus on teema, millest lauldakse, mida on toodud lavale ja ekraanile ajast ammu enne meid ja varemgi veel. See on lõppematu, jätkuv, tungiv “asi”, mida meil on vaja ja kunagi pole vist piisavalt.

“Teater on koht, kus ma saan olla mina ise ja samal ajal ükskõik, kes,” on minu enda kirjutatud sõnad, mida kasutan antud lavastuses ja need kirjeldavadki seda kõige paremini. Aastate jooksul on teatris olles tekkinud tekstid, mis kuuluvad osaks minust endast. Kasutan neid siin lavastuses. Ja et neid kõiki siduda, jagan laval ausalt oma mõtteid ja võtan end vaimselt alasti kõigi ees. Ma ütlesin võimalusele “jah” ja julgen astuda teie ette. Kui te julgete, tulge kuulama!”  Õhus on kevadet!

  Merili Viks