Jaanuarikuu lõppes LendTeatris uuslavastuse väljatulemisega – lõpuks jõudis esietenduseni tragikomöödia “Abstinent”, mis pidi ilmavalgust nägema juba detsembris, kuid tollal paraku selleni ei jõudnud.

Nüüd on lavastus küpseks saanud ja eile oli LendTeatril tähtis päev: esietendus 2017.a.esimene uuslavastus. Alanud aastal on sellele kindlasti lisa loota. 🙂

Leedulase Kazys Saja näidend “Abstinent” on kirjutatud eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel, mis on eestlaste mällu sööbinud sügava stagna-ajana. Pole põhjust arvata, et leedulastel see kuidagi teistmoodi oli kui meil, eestlastel. Meie oleme püüdnud süvitsi minna tollesse aega ning vaatajate ette tuua aja, mil midagi polnud saada, ent ometi oli kõigil kõik olemas; mil tutvused olid kõige tähtsamad; mil alkoholi osakaal tutvuse kinnistamisel oli ülima tähtsusega – kui sa ei ole meiega, järelikult oled meie vastu!

Kas tänapäeval on kuidagi teistmoodi? Eestlased on ikka esirinnas alkoholitarbimise poolest ning sellest “hüvest” keeldujaid vaadatakse imelikult – ilmselgelt on inimesel midagi viga, kui ta alkoholi ei joo.

Kui tahad meiega ühte jalga käis, siis ei maksa “oma joont” ajada – tuleb olla solidaarne ja teistest mitte erineda!

“Au sees” on purjuspäi autorooli istumised, “au sees” on iganädalased pidutsemised suurte alkoholikogustega – see kõik on nii loomulik, et suur osa inimestest ei kujuta oma elu teistmoodi ettegi. Kas see peakski nii olema? Ehk oleks aeg tõmmata pidurit ja mõelda, kas see on ainus asi, mille nimel elada.

Paistis, et publikule meie etendus meeldis – usutavasti tuli paljudele nii mõndagi tuttavlikku ette.

Pärast esietendust saime aga tõelise üllatuse osaliseks: ajakirjanik Sirje Veldi, kes ka meie teatrit väisas ja etendust vaatas, teatas meile vaimustavat rõõmusõnumit – Elva Linnavolikogu tunnistas 30.jaanuari istungil LendTeatri kultuuripreemia “Elva Täht” vääriliseks! See oli imetore uudis – aitäh! 🙂

Olime ise terve päeva hõivatud esietenduse korralduse ja asjatamisega, nii et värskematest uudistest ei teadnud midagi. 🙂

Kindlasti on sellel ilusal sündmusel osa kõigil elvalastel, tartlastel, tartumaalastel, kõigil eesti kultuuritöötajatel, asutustel ja ettevõtetel, kes on meile appi tulnud, meie tegemisi toetanud ja meile kaasa elanud – aitäh teile! Ja loomulikult Margus Möll, ilma kelleta kindlasti ei oleks teatrit ja teatrimaja sellisena, nagu see praegusel hetkel on – aitäh Margusele!