21.-22.jaanuaril 2017 toimub Elvas järjekordne Monomaania, sedapuhku juba neljas. Oodata on suurt hulka näitlejaid ja näitetruppe üle Eesti – võimalik on näha 15 lavastust Eesti erinevatelt truppidelt.
Festival leiab aset Elva LendTeatriMajas (Pikk 73) ning kõik teatrihuvilised on oodatud etendusi vaatama ja festivalist osa saama – teatrielamused on garanteeritud!
Kahe päeva pilet 12 €
Ühe päeva pilet 7 €
Ühe etenduse pilet 4 €
I PÄEV 21.01.2017
9.45 – 10.00 IV MONOMAANIA AVAMINE
10.00 – 11.00 LENDTEATER „ÜKS TEINE MEES“
11.15 – 11.45 ELVA HARRASTUSTEATER „TÄIUSLIK MAAILM“
11.50 – 12.20 TIIA LINNARD „AGITBRIGAADI EESKAVA „PILV PÜKSTES““
12.40 – 14.40 ELLUNÄOD, TEGELTKAH, KETT „KONTRABASS“
15.40 – 16.50 SALME VALLATEATER „TRIIKIJA“
17.05 – 17.45 ORISSAAARE NÄITETRUPP „OREZARE“ „2 MUHU MONOLOOGI MOEKAST MEITE MOODI“
18.05 – 18.55 VILDE TEATER „KRAPPI VIIMANE LINT“
19.20 – 20.00 TABIVERE HARRASTUSTEATER „VÄHILOOD“
20.25 – 21.10 SALME TEATER „POLKOVNIKU LESK ehk KÕRGELT KUKKUMINE“
II PÄEV 22.01.2017
8.45 – 9.00 IV MONOMAANIA II PÄEVA AVAMINE
9.00 – 10.30 JABLOKO „GLADILSHITSA“
11.00 – 12.00 KARAKTER „KENA KEIK – MIKS OTSAST ALATA“
12.15 – 13.00 KRISTIINA LÕHMUS „TSAAR SALTAAN“
14.00 – 15.30 PROJEKT AR „ELU PÄRAST…“
15.50 – 17.10 ROELA NÄITETRUPP „KARTOFFEL“ „MÄLU“
17.30 – 17.50 KUU RIST „KUI SULLE MIND ENAM EI OLE“
Trupp Kuu Rist:
Lavastus “Kui sulle mind enam ei ole” räägib teadmatusest, sõprusest ja vihast. Mattias leiab ennast äkitselt kinnisest ruumist. Lisaks temale on ruumis veel mõningad asjad ja raamat, mille ülesandeid täites poiss ruumist pääsema peaks.
Kas Mattias peaks järgima ettekirjutatud tavasid, et ruumist pääseda? Või oleks ehk olulisem kuulata oma sõpra?
Rakvere linna Noorteteater „Jabloko“
tegutseb üle kümne aasta. Korduvalt on see esindatud oma linna ja maad rahvusvahelistel festivalidel Saksamaal, Venemaal, Valgevenes, Lätis, Leedus ja mõistagi Eestis.
Noorteteatri juht ja režissöör on Olga Žulai.
Näidend „Triikija“ (Gladilštšitsa) on lavastatud Alexandr Stroganovi näidendi põhjal.
„Triikija“ on ühe näitleja näidend, õigemini ühe näitlejanna, kes kogu mononäid
Aga kangelanna mitte ainult ei räägi ega naera, vaid koguni tantsib! Samas teeb ta tööd – triigib riideid ning valmistub millekski tundm
Tundub, et ta justkui muuhulgas avab ta tänapäeva õnnetu naise sisemaailma, keda päästab harjumus vaadata kõigi oma õnnetustele, mis on seotud ebaõnnestunud perekonnaeluga(s
Helisaade: Diana Smirnova
Valgus: Jekaterina Mašina
Tabivere harrastusteater
Nell Dunn
VÄHILOOD
Tõsielul põhinev lavalugu on tehtud inglise kirjaniku Nell Dunni „Jutud vähist“ ainetel.
Omavahel põimuvad läbi kolme peategelase lood: rinnavähki põdenud ja sellest paranenud Sharon, vähihaige Clare, kes pole veel sellest haigusest vabanenud, ja Mary, kelle teismeline tütar on surnud vähki.
See on soe ja südamlik lavalugu, kus patsiendi silmade läbi kõneldakse vähihaige reaalsetest probleemidest, hirmudest, lootusest, armastusest.
Kuna etendus valmis Ida-Tallinna Keskhaigla tellimusel ja koostöös, siis on teravdatud vaatluse all just vähihaigusega kokku puutuva inimese ootused koostööle ja suhtlusele tervishoiutöötajatega.
Esietendus toimus IV õenduse- ja ämmaemanduskonverentsil Tallinnas 18.okt.2016.
Mängivad: Katrin Sokk, Helgi Herman ja Esta Sokk.
Lavastaja – Esta Sokk
Muusika – Feliks Herman
Heli – Siim Heinoja
Etendus kestab umbes 40 minutit.
Kristiina Lõhmus:
Seda Puškini värssmuinasjuttu teavad need, kes on lapsepõlves kirglikult vene multifilme vaadanud ja seda kõige pikemat lugu – “Muinasjutt tsaar Saltaanist” – teleri ees oodanud. Teavad ka need, kes koolis kirjandustundides neid värsse on pidanud pähe õppima. On ka neid, kellel lapsepõlves oli kodus imeliste piltidega Puškini muinasjuturaamat, kus tüdrukud ahhetavalt vaatasid tsaaritütart, kellel kuusirp palmikus ja täht laubal kiirgamas. Ja uskuge või mitte, vene sõjaväes harjutati marsisammu sellesama kena värsi järgi, et “kuusirp palmikus on tal, täht on laubal kiirgaval”…..seda tehti küll siis vene keeles.
Peale etendust on alati rõõm kuulata inimeste pajatusi seoses “Tsaar Saltaaniga” – lugu imedest, riugastest, andestusest ja suurest õnnest köidab kõiki. Köidab ka neid, kes tsaar Saltaani lugu üldse ei tea – ja uskuge, neid inimesi pole vähe.
Salme Vallateater
A.Stroganovi dramaatiline etüüd „Triikija” on lugu ühe naise elust. Elust, mis on olnud tulvil armastust, usku, lootust ja pettumust. Ühesõnaga – lugu täiesti tavalise naise elust.
Tagasi vaadates olnule on mitu võimalust- kas mäletada ainult head ja halb unustada või püüda ebameeldivaid mälestusi nagu kortsunud pesu siledaks triikida…kuigi – kohvris lähevad asjad ju nagunii jälle kortsu…
Laval Ellen Teemus, näitejuht Maire Sillavee, valgus ja heli Margus Lepik.
Esietendus Salme Vallateatris 17.märtsil 2016.
Rakvere KaRakTer „Kena keik – miks otsast alata“
Näitleja Liivi Tuga
Lavastaja Kaido Kivi
Kunagi poisina lugesin poppi raamatut “Viimane Mohikaanlane” ja kus ma olin sellest võlutud…
Oleks sellel hetkel osanud arvata, et mu vanaema kelle juures seda tegin ning kes oli oma olemuselt, aja väärikuse, tolerantsuse, armastuse ning naiseliku tarkuse musternäidis – mulle kunagi samas kontekstis ette kerib!
Nimelt sellised on kadumas mu Emakeselt Eestimaalt.
Pannkoogi-Vanaemade viimane põlvkond – on olnud kuulda nii ühest kui teisest kohast.
Igasugused vallutajad ja sisseimbujad ei ole pea tuhande aasta jooksul meie maaelu ja keelt suutnud välja suretada, nüüd siis said omad inimesed paarikümmne aastaga praktiliselt ühele poole.
Aga!
Vaatamata sellele, et söögiraha jääb kätte 60ne euro ringis ning seda lausa terveks kuuks ja hambaarsti juurde mineku soov, tundub valitsuse ning jumala teotusena, on meie seas veel liikvel neid tõelisi Pannkoogi -Vanaemasid, keda ei murra absoolutselt mitte miski, sest neis lihtsalt on seda lõputut ja väärikat paindlikkust.
Tunnen füüsiliselt, miks ma tahan olla ja olen eestlane, kui nüüd juba tõesti mõne sellise ime või õieti küll tõelise aarde otsa komistan.
Liivi Tuga on olnud minu elus, üks selline komistuskivi.
Ja risti ta ette ei löö.
Vaadake etendust, sest oma silm on kuningas.
Tänutundega Liivi ees, tema lavastuse protsessiloome õnnelik jälgija.
Igal juhul mitte lavastaja, vaid igihaljast elujõudu ja eesti naise sitkust imetlev teekaaslane. Lavastaja Kaido Kivi
ORISSAAARE NÄITETRUPP „OREZARE“ „2 MUHU MONOLOOGI MOEKAST MEITE MOODI“
