Täna on teatripäev.
Vahest pole ma varem selle peale sügavuti mõelnudki, aga nüüd ma mõtlen, sest nüüd on teater minu igapäevane elu. Varem oli see mińu jaoks hobi, harrastus, ajaveetmisviis pärast igapäevatööd, kuid nüüd on see minu jaoks igapäevane elu: näitekirjanikutöö, näitlemine, lavastamine, planeerimine, organisatoorne töö, reklaam.
Imelik on kuulda küsimust, et millega ma muidu tegelen, noh, peale selle teatritegemise – ja ma tunnen end natuke imelikult, kui vastan, et ma tegelengi teatriga. Et teater ongi minu igapäevane töö. See on vist ka küsijatele kummaline kuulda. 🙂
Paljud tuttavad ei tea või ei tahagi teada, mis põhjustel ma pidin uue teatri – LendTeatri – looma. Miskipärast tundub, et arvatakse, nagu oleksin uhke ja ei taha enam teistega tegemist teha ja tahan ise oma asja ajada, aga tegelikkus on see, et pärast koondamist ja kannapööret elus olin sunnitud valima, mida ma edaspidi teha tahan. Ei kujutanud ette end tegemas midagi, mis mind ei sütita ja ei vaimusta, ja nii sain valida vaid teatri ja mittemillegi vahel.
Teater on see, mis mind vaimustab ja sütitab. Muid valikuid minu jaoks ei ole. Põhiliselt ma tahan kirjutada näidendeid, aga et neid ka inimestele tutvustada, siis on neid vaja näidata, mismoodi üks näidend laval mõjub lavastusena. Paraku saab teha seda vaid siis, kui saan ise otsustada, mida laval näidata.
Sotsiaalsed teemad käivitavad mind endiselt. Ikka kipuvad minu näidendite teemad sotsiaalsesse kanti ja ma pean seda oluliseks. Kasvõi läbi teatri näidata valupunkte, et need jõuaksid inimesteni.
Samuti ka tuntud kultuuritegelaste elulood, mida enamasti ei ole võimalik tavalises harrastusteatris lavale tuua, sest neid ei peeta atraktiivseteks ja huvipakkuvateks laiale vaatajaskonnale – jah, see ilmselt ongi nii, aga mina pean oluliseks lavale kirjutada ja seada ka meie oluliste kultuuritegelaste elulugusid. Jah, need ei huvita ehk paljusid, kuid ometi on neil väga tähtis roll meie kultuuriloos ja mina pean vajalikuks seda jäädvustada. Leopold Hansen, August Kitzberg, Anna Raudkats…
Teater, näitlemine, näitekirjandus, lavastamine – see on elukutse. LendTeatri alusmüür on sellest lähtuvalt elukutseliste teatritegijate ühendus, sest me tegelemegi ainult teatriga – muud meie ellu ei mahu. 🙂
Vaimustavat teatripäeva kõigile teatritegijatele ja teatrisõpradele! 🙂
NB! Oli väga südantsoojendav kuulda tagasisidet “Terasmehest” – minu jaoks ammumängitud, kuid ometi vägagi publikut liigutav lavastus. Aitäh selle eest!
