6.-9.oktoobril 2016 toimus Fääri Saartel IX  Põhjamaade ja Baltikumi harrastusteatrite festival NEATA – see on üle kahe aasta toimuv harrastusteatrite festival, mida on kordamööda korraldanud nii Leedu, Rootsi, Eesti, Fääri Saared, Läti, Island, Taani ja Soome. Nüüd siis taaskord Fääri Saartel. Esialgselt pidi seekordse festivali korraldama Norra, kuid seal lõpetas riik harrastusteatrite toetamise ning seetõttu polnud kahjuks võimalik Norras festivali läbi viia.

NEATA festivali toimumispaigaks oli Fääri Saarte pealinn Tórshavn, kuhu meid lennujaamast bussiga viidi. Kolmveerandtunnisel teekonnal olid bussiaknast näha mäed-mäed-mäed ning aeg-ajalt ka tunnelid mägedes või vee all.

Festivali toimumiskohaks oli kogukonnamaja Tórshavnis, mis sisaldas ka lava ja saali ning äärmiselt sõbralikke inimesi. Saali kõrvalruum mahutas palju inimesi – trupid märgistasid oma territooriume erineval moel ja me nägime, et see on tõesti vajalik, sest niipea kui oma rekvisiidid ja asjad silmist lasksime, olid need teiste poolt hõivatud -, kui etendused toimuvad iga 15 minuti järel, siis on selge, et kogu aeg on ettevalmistujad ootel.

Festival ise oli rahvarohke – osalejaid oli kaheksast riigist (Fääri Saared, Taani, Island, Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu) ning kavas oli kuusteist lühilavastust. Seekordne lühilavastuste formaat oli esmakordne – iga kord on festivalidel olnud oma formaat ja iga kord mõeldakse välja midagi uut, et festival oleks huvitavam ja paeluvam.

Sel korral oli tingimus, et lavastus peab olema maksimaalselt 15 minutit pikk ja kindlasti omalooming, mis kirjutatud sel või äärmisel juhul eelmisel aastal.

Väga põnev väljakutse!

Meie trupp läks täieliku algupärase omaloomingu teed – spetsiaalselt selleks festivaliks kirjutasin näidendi „Ema”. Trupis oli neli näitlejat: Merlin Ponna, Aire Pajur, Margus Möll ja Mikk Sügis.

Meile anti pärast etendust kõigi truppide poolt väga positiivset tagasisidet – meie lugu läks hinge, puudutas ja oli väga mõjuv oma esituses. Seda oli väga-väga hea kuulda, sest lähisuhtevägivalla teema on mulle endale oluline ning oli hea kuulda, et see läks ka teistele korda.

Saaremaa Teater osales festivalil Väino Uibo poolt Juhan Liivi „Peipsi pääl“ dramatiseeringuga. Olgu väikese vinjetina nimetatud, et Väino Uibol oli just festivali ajal ka sünnipäev, mida koos tähistasime – saarlased tulid hommikusöögilauda sünnipäevakoogi ja põleva küünlaga ning iga rahvus laulis Väinole sünnipäevalaulu oma emakeeles – see oli väga tore ja meeldejääv!

Sellel festivalil ei asetata esinejaid järjestustesse ning ei anta preemiaid ega auhindu, vaid suurim preemia on näha teisi esinemas ja saada hindamatuid kogemusi.

Lavastused olid seinast seina – oli klassikatöötlusi, oli füüsilist teatrit, oli aktuaalseid suhteteemasid.

Festivali eripära on ka see, et kõik esinejad mängivad oma etenduse emakeeles. Siiski läksid mitmed maad seda teed, et esinesid inglise keeles – vahest oli see hea, et nii saadi neist paremini aru, kui lavastus oli väga tekstipõhine. Mitmed esinejad tõlkisid oma lavastuses toimuvat vahepeal inglise keelde ja siis mängisd jälle emakeeles edasi. Samas oli ka selliseid lavastusi, kus polnud üldse kõnet, vaid kogu lugu mängiti pantomiimina – töötas väga hästi ning kõik oli arusaadav.  Osad jällegi tegidki etteaste oma emakeeles ning kui see oli väga tekstimahukas, siis oli abiks festivalibuklett, kus kirjas lavastuse  inglisekeelne lühitutvustus.

Meie oma lavastuses kasutasime küll mõningal määral ka teksti, kuid kogu lugu oli tagasiside põhjal arusaadav ka neile, kes keelt ei mõistnud – meie eesmärk oligi luua lavastus, kus suhteliselt vähe kõnet, kuid samal ajal rohkem kõnekat tegevust, et kõik oleks arusaadav ka otseselt tekstist aru saamata.

Meid inspireeris ja vaimustas festival väga – isegi sedavõrd, et meie näitlejannale Merlin Ponnale tuli hiilgav idee korraldada ka Eestis samalaadne lühilavastuste festival. Tema idee haaras kohe meid kõiki ja me panime juba festivali toimumise kuupäevagi paika – 2017.aasta 14.oktoobril toimub Elva LendTeatriMajas Eesti esimene lühilavastuste festival. Tegemist peab olema omaloominguga ning lavastus tohib olla vaid 15 minutit pikk – ka selle idee oleme võtnud NEATA festivalist, sest me nägime, kuivõrd hästi see töötab: on täiesti võimalik kirjutada ja lavastada veerandtunnine lavastus, mis on terviklik, mõjuv ja vaimustav.

Meie ideega haakus koheselt ka Eesti Harrastusteatrite Liit eesotsas Kristiina Oomeriga ning nii saab kõnealune tulevane festival teoks LendTeatri ja Eesti Harrastusteatrite Liidu koostöös – on vägagi tervitatav, et Eestis on juuri ajamas veel üks tore festival, mis loodetavasti saab elujõudu paljudest innustujatest.

Eesti Harrastusteatrite Liidu poolt korraldatav iga-aastane harrastusteatrite suvekool saab 2017. aastal samuti suunitluse just lähtuvalt kõnealusest festivalist – lühidramaturgia ja lühilavastuste loomine, mis peaks aitama luua ainest Eesti esimesele lühilavastuste festivalile.