Ma ei ole ajapuudusel kuigi operatiivne, aga siiski väikesed märkmed Eesti esimesest lühilavastuste festivalist – aitäh Olgale, kes väga operatiivselt festivalipilte jagas – mina nii kiire tüdruk ei ole. 🙂
Aga muljed on fantastilised ja kõige enam liigutaski see, et kõigi osalejate arvates peaks sellisest festivalist kujundama traditsiooni – lühivorm sobis osalejatele ja vaatajatele väga hästi ja see tegi suurt rõõmu!
Mitmel korral käis läbi mõte, miks sellist festivali pole Eestis varem korraldatud – küllap see siis nii pidi olema! 🙂 Kõik asjad saavad millestki alguse – see konkreetne idee sai alguse rahvusvahelisest lühilavastuste festivalist Fääri Saartel, kus LendTeater aasta tagasi käis ja kus meie Merlin Ponnal tuli hiilgav idee korraldada Eestis samuti lühilavastuste festival. Vaat miks on vaja käia festivalidel ja mujal maailmas vaatamas, kuidas seal teatrit tehakse – loomeinimestele on vaja uusi värskeid ideid! Merlini auks kõlas sel festivalil suur tänulik aplaus ja tema nimi kõlas mitmel korral, sest just tänu tema initsiatiivile sai teoks Eesti esimene lühilavastuste festival.
Tuleb tunnistada, et ehkki keegi ei kavatsegi ju jäädavalt lühivormidele keskenduda (kuigi näiteks lastelavastused on ju enamasti ka lühivormid), kuid PROOVIDA kirjutada ja lavale tuua just lühiformaati on äärmiselt huvitav väljakutse!
Festivalil esines 10 teatritruppi kümne lavastusega ja kõik nad olid väga terviklikud lood – on täiesti võimalik 15 minutiga ära rääkida väga hea lugu!
Ma ise kirjutasin Tornimäe teatritrupi lavastaja Krista palvel ühe lühinäidendi, mida algselt oli plaanis kirjutada täispikana – mõtlesin siis, et proovin teha lühiversiooni ja küll hiljem kirjutan pikema variandi. Aga kui ma seda lavalt vaatasin – muidugi on tore oma näidendit laval näha! -, siis leidsin, et tegelikkuses on sellele näidendile lühiversioon isegi parem ja ilmselt polegi mõtet seda pikemaks kirjutada – siis läheb juba mõttetuks seletamiseks – praegu oli lühidalt oluline välja toodud.